Õppereis Tallinnasse toimus 22. jaanuaril 2010. Külastasime ühiskonnaõpetuse tunni raames Riigikogu hoonet Toompeal ja presidendilossi Kadriorus. Eesmärk oli tutvuda Riigikogu tööga giidi vahendusel ning Riigikogu sotsiaaldemokraadist liikme Heljo Pikhofi jutu põhjal. Saime näha ka presidendilossi sisemust ja arhitektuuri. Reis oli ühepäevane - aeg hommikupoolikust umbes kella kaheni möödus riigiasutustes, sellele järgnes vaba aeg, mida kõigi ühise arvamuse kohaselt jäi kahetsusväärselt väheks.

Reisiks vajalikud eelteadmised saime ühiskonnaõpetuse tundides, lisaks pidime enne väljasõitu mõtlema välja võimalikke küsimusi, mida esitada giididele ning Heljo Pikhofile.



Sõit Tallinnasse algas enam-vähem täpselt planeeritud ajal ehk kell 7.30, erinevalt meie eelmise kevade klassiekskursioonist, kui bussi meist mitte olenevate asjaolude tõttu õigeks ajaks ei tulnud ja uut tuli oodata ligi kaks tundi. Bussis tekkis üllatuslikult probleeme kohtade vähesusega. Peale mahtusid lõpuks siiski kõik, ehkki mõned ei saanud istuma just sellesse kohta või selle inimese kõrvale, kuhu olid soovinud.

Kahe ja poole tunni pärast Tallinnasse saabudes läksid klasside teed esialgu lahku. Meie esimeseks sihiks oli Riigikogu hoone Toompeal, kus mõne aja pärast ühines meiega ka 9.a klass. Giid tutvustas meile hoone üldehitust maketi abil, jagas huvitavaid detaile sisearhitektuurist ning näitas meile Riigikogu istungisaali.

Riigikogu külastades saime teada järgnevat:

• Toompea loss valmis aastal 1773 ning kandis siis nime Eestimaa Kubermangu Valitsus

• 
• Alates 1919. aastast hakkas istungisaalis ehk Valges saalis koos käima esimene Asutav kogu, 1920. moodustati esimene Riigikogu, milles oli 100 liiget.
• Kuni 2000. aastani, mil valmis Stenbocki maja, tegutses Valges saalis Eesti Vabariigi valitsus.
• Riigikogu hoone projekteerisid arhitektid Eugen Habermann ja Herbert Johanson. Väliselt on maja traditsionalistlikus stiilis, sisearhitektuuri iseloomustavad arvukad ja varieeruvad kolmnurgakujulised ja sakilised motiivid, värvikontrastid ning suhteliselt vähene valgustus; esineb ka peidetud valgusteid.
• Teisel korrusel tutvusime huvitava kõlafenomeniga. Koridori üks osa on ehitatud nii, et vastastikustes nurkades seina ääres seisvad inimesed kuulevad selgelt teisel pool räägitavat, isegi kui sosistatakse.
• Praegu on Riigikogus kuue erakonna fraktsioonid. Kõige liikmeterohkem on Reformierakonna fraktsioon 31 liikmega, neile järgneb 28 liikmega Keskerakond.
• Istungid toimuvad esmaspäevast neljapäevani. Esmaspäeval ja kolmapäeval alustab istungit Riigikogu esimees, teisipäeval ja neljapäeval on see kohustus aseesimehel.
• Istungisaalis juhatuse lauast paremat kätt paikneb 14 tooliga valitsuse loož. Paremal on loož presidendile, kus riigipea viibib tähtsamate panga- ja militaarküsimuste arutamisel ning ametivannete andmise korral.
• Istungile registreerimine toimub iga Riigikogu liikme isikliku kaardi abil.

A-klassi jaoks jätkus reis Stenbocki majas, meie aga suundusime Kadriorgu Vabariigi Presidendi Kantseleisse, kus giid jutustas meile põhiliselt maja arhitektuurist ja tutvustas hoone sisustust. Ringkäigul majas tutvusime näiteks Eesti riigipeadest maalitud portreedega, millele lisaks kuulsime lugu Pätsi ametiketist, mida Eesti riigile siiani tagastatud ei ole. Külastasime erinevaid töö- ja esindusruume, näiteks kunagisi käsundusohvitseride kabinette, kus nägime mõningaid Kadrioru Kunstimuuseumi maale ning eesti ohvitseri pidulikku mõõka. Käisime ka presidendi töökabinetis, kus rippusid seintel Konrad Mägi ja Jüri Arraku maalid ning tuba täitis uhke puitmööbel. Edasi suundusime suurde riiginõukogu saali, kus tänapäeval peetakse riigikaitse nõukogu istungeid ja teisi riigiõiguslikke protseduure. Kõige silmapaistvam sisustuselement selles saalis oli ilmselt ühte otsaseina ehtiv suur vapivaip, mis valmis 2003. aastal konkursi algse võidutöö järgi (algsest kavandist oli alles vaid mustvalge foto).

Saime presidendilossist teada ka järgmist:

• Hoone projekteeris arhitekt Alar Kotli ja seda ehitati aastatel 1937-1938
• Ehitati president Konstantin Pätsile ametihooneks
• Tänapäeval töötab hoones Vabariigi Presidendi Kantselei ja selles asub presidendi ametikorter
• 2002. aastal viidi seal sisearhitekt Juta Lemberi poolt läbi renoveerimistööd
• Hoone on sisustatud art deco stiilis rahvuslike motiividega kaunistatud mööbliga
• Kui president viibib riigis, on hoone katusele heisatud Eesti lipp

Kadriorust viis buss meid kesklinna Mere puiesteele, kus võisime ise otsustada, mida järelejäänud tunni ja 20 minuti vaba ajaga ette võtta. Eelistasime poetuurile võimalust hästi süüa ja läksime Vapianosse, kus kõik oma toiduga äärmiselt rahule jäid. Seejärel läksime korraks lahku - mõned meist Viru keskuse toidupoodi tagasisõiduks näksimist ostma, teised Rotermanni kvartalisse, et kiiresti paarist poest läbi käia. Bussi tagasi jõudsime mõneminutilise hilinemisega.

Kohalolijatelt sai käik Riigikokku põhiliselt positiivset vastukaja. Kommentaarid:

Linda:
Reis Tallinnasse aitas kindlasti paremini mõista Riigikogu töökorraldust ning samuti oli huvitav palju telekast nähtud presidendilossiga ka seestpoolt tutvuda. Usun, et reis oli piisavalt hariv ja täitis oma eesmärgi, pakkudes samal ajal ka väikest puhkust.

Margot:
Reis läks väga hästi kokku ühiskonnaõpetuses õpituga ja täiendas seda. Meie eesmärk tutvuda Riigikogu tööga ja presidendilossiga sai täidetud, ent kahju oli mitmel asjaolul lühikeseks jäänud vabast ajast. Samuti oleks tore olnud, kui ka meie klass oleks saanud lisaks Riigikogule ja presidendilossile ka Stenbocki majas käia.

Elo:
Hommikul unisena külmas bussis olles tundus, et ega sellest päevast midagi head tule, kuid Riigikogus ja presidendilossis oli tegelikult küllaltki huvitav, saime palju uut teada ega viibinud neis nii kaua, et tüütuks või igavaks oleks muutunud. Vaba aega oleksin siiski pisut rohkem tahtnud, aga käigu põhieesmärk sai täidetud.

Helen:
Ekskursioon oli äärmiselt nauditav, andes samal ajal juurde hulgaliselt informatsiooni nii ajaloost, kunstiajaloost kui ühiskonnaõpetusest. Samas oleks võinud olla siiski natuke rohkem vaba aega. Üleüldiselt oli väga tore.